Autoekspert: mõne aastaga kasvab ka Eestis elektriautode müük kümnendikuni

Elektriauto laadimispunkt. Elektriauto laadimispunkt. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ehkki eelmisel aastal Eestis müüdud uutest autodest oli elektriautosid ainult 3,4 protsenti, kasvab nende osakaal kogumüügist mõne aastaga kümnendikuni, usub autoekspert Raido Toonekurg.

“Jah, ma usun kindlasti, et see jõuab aastateks 2026-2027 umbes kümneprotsendise aastakasvu juurde,” rääkis automüügi tarkvara ettevõtte Modera juht Toonekurg esmaspäeval “Terevisioonis”.

Tema sõnul oli 2022. aastal kõikidest Euroopas registreeritud uutest autodest 12 protsenti elektriautod, aasta varem oli see üheksa protsenti.

“Kui 2035. aastaks tahetakse jõuda selleni, et kõik uued autod on elektriautod, siis see tähendab, et [kasv] peab olema 10 protsenti [aastas],” märkis Toonekurg.

Ta tõi välja ka suure erinevuse riikide vahel. Kui suure autotööstusega riikides Saksamaal ja Prantsusmaal müüdi elektriautosid kõigist autodest 16–17 protsenti, siis samas Austrias oli see osakaal sama madal kui Eestis.

Kommenteerides Norra olukorda, kus elektriautode osakaal on kõigist uutest autodest juba 80 protsenti, ütles Toonekurg, et see on riigi valitsuse eesmärgistatud poliitika tulemus.

“Norras on läbi ajaloo olnud päris kõrged maksud autodele. Üle viie aasta tagasi, kui Norra valitsus võttis selle prioriteediks, langetati makse (elektriautodele – toim.). Nii et see olukord saavutati tarbijatele soodustuste andmise kaudu. Nagu öeldakse – tarbija hääletab alati jalgadega,” rääkis Toonekurg.

Toonekurg usub laadimistaristu arengusse

Toonekurg tõdes, et kui siiani ei ole elektriautode laadimistaristu olnud piisavalt arenenud, siis kui nüüd pannakse fookus elektriautodele, hakkab ka see kiiresti arenema. Tema sõnul müstifitseeritakse ka laadijate vajalikkust pisut üle.

“Kui igaüks vaatab, et hakkab esmaspäeval oma autot kasutama ja kui palju ta pühapäevaks läbib, siis on see umbes 200 kilomeetrit. Aga selleks piisab ühest laadimisest. Nii et tegelikult see ei ole väga müstiline. Siin on ka arutatud, kui palju peaks parklates olema laadijaid – kui korra nädalas laadida, siis piisab ainult ühest viiendikust (parkimiskohtadest – toim.),” rääkis ta.

Toonekure sõnul usub ta majandusinimesena, et maailm suudab lahendada ka liitiumioonakude võimaliku nappuse ning Hiina kõrval hakatakse neid rohkem tootma ka USA-s ja Euroopas. “Mina olen majandusinimene. Ma usun, et turumajandus paneb asjad paika ja leitakse lahendused,” märkis ta.

Raido Toonekurg “Terevisioon”-is.

Senised autod ei kao üleöö

Toonekurg rahustas ka neid, kes kardavad liiga järsku üleminekut: “Ega sisepõlemismootoriga autod ka kuskile kao. Natuke on jäetud rääkimata see, et kui Eestis müüakse 20 000 – 30 000 uut sõiduautot, aga meie autoregistris on arvel 830 000 sõidukit, millest võib-olla paarsada tuhat ei ole igapäevaselt liikluses. Aga protsent, kui palju müüakse uusi autosid, on ikka suhteliselt väike, neli-viis protsenti. Nii et tegelikult on võimalus ka see, et 2034. aastal ostate sisepõlemismootoriga auto ja sõidate sellega veel kümme aastat.”

“Ega need auto, mis on liikluses, kao kusagile. Me oleme tegelikult ühe suure protsessi alguses. Sisepõlemismootoriga autod on olnud kasutuses sada aastat ja nüüd liigutakse elektrimootorite peale. Ja selleks ongi antud 12 aastat aega, et seda päriselt alustada,” tõdes ta.

Toonekure hinnangul muutub elektriautode valik palju laiemaks, nende hinnad lähevad allapoole ja sõiduulatus suureneb.

Euroopa Liit on elektriautode juurutamisega lõpusirgel

Euroopa Parlament kiitis 14. veebruaril paketi “Eesmärk 55” (Fit for 55) raames heaks uute sõiduautode ja väikeste kaubikute CO2 heite vähendamise eesmärgid, mille kohaselt tohib EL-is alates 2035. aastast müüa ainult selliseid uusi sõiduautosid ja kaubikuid, mis ei tekita üldse CO2 heidet. 2030. aastaks on seatud heite vähendamise vahe-eesmärgid, mis on sõiduautode puhul 55 protsenti  ja kaubikute puhul 50 protsenti 2021. aasta tasemest.

Algatuse on juba heaks kiitnud liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu, see on läbinud kooskõlastuse faasi Euroopa Parlamendiga ning 14. veebruaril kinnitas parlament kooskõlastatud lõppteksti. Lõpphääletusel peab selle vastu võtma veel ka nõukogu, eeldatavasti toimub see märtsis.

Transpordisektor annab 25 protsenti Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidest ja selleks, et EL saavutaks aastaks 2050 kliimaneutraalsuse, nagu on endale eesmärgiks seadnud, tuleb transpordi heidet vähendada 90 protsendi võrra. Euroopa Komisjoni hinnangul annavad uued reeglid autotööstusele investeerimiskindluse ja soodustavad innovatsiooni ja konkurentsi, mis toob elektriautode hinnad alla.

Europarlamendi heakskiidu saanud määrus ei puuduta veoautosid ega busse.

Originaalartikkel siin

Subscribe to our newsletter

Company

Green ICT

Careers

Sign up for a newsletter

Subscribe to our newsletter

© 2024 Modera Ltd. All rights reserved.

© 2024 Modera Ltd. All rights reserved.