Raido Toonekurg: kolm suurt kulu, mis toovad autosektorisse kiired muutused

Raido Toonekurg
Raido Toonekurg. Foto: Liis Treimann

Autosektor on ühes aegade suurimas turbulentsis. Kui mõnda aega on muutused olnud peamiselt autotootjate poolel tulenevalt süsinikdioksiidi uutest eesmärkidest ning elektriautode arenduskuludest, siis nüüd jõuavad need suure hooga ka autode jaemüüjate õuele, kirjutab börsifima Modera juhatuse esimees Raido Toonekurg.

Esiteks: autotootjate uute tehnoloogiate arenduskulu

Ranged CO2 nõuded toodetavatele autodele on viinud autotootjate arenduskulud järgnevaks 10–15 aastaks täiesti kosmilistesse kõrgustesse. VW Group plaanib investeerida järgmise viie aastal jooksul 73 miljardit eurot elektrifitseerimisse, hübriidajamitesse ja digitaalsesse tehnoloogiasse; Toyota plaanib investeerida 13 miljardit dollarit elektriautode akutehnoloogia arendusse; Stellantis (Fiat Chrysler Groupi ja PSA koondumisel moodustunud autotootja) plaanib investeerida 33 miljardit dollarit järgneva nelja aasta jooksul, et suurendada oma tarkvarapõhiste toodete portfelli.Need on meeletud summad, kuid tõsi on seegi, et need peavad hiljem tagasi tulema, ning seetõttu on tootjatel mitmeid muutusi plaanis.

Teiseks: automüüjate tööjõukulu

Nii nagu kõikides teistes sektorites, on ka automüügi- ja teenindussektoris palgakulu kasv olnud viimaste aastatega meeletu. Lisaks kulu kasvule on raskusi ka kvalifitseeritud tööjõu leidmisega.

See kõik viib palju kiiremini selleni, et tuleb hakata järjest rohkem mõtlema nii näiteks robotiseerimisele autoteeninduses kui ka digitaliseerimisele nii autoteeninduses kui ka -müügis.
Lihtsalt on vaja senisest efektiivsemalt tööd teha ning leida võimalikke kulude kahandamise ja operatsioonide automatiseerimise võimalusi. Teisiti lihtsalt enam ei saa, olgu see klient siis tavaklient Piritalt või autojagamisettevõte Bolt. Kõigil on oma kuludel piir ees ja lihtsalt tõstes palku ning mitte leides efektiivistamise/automatiseerimise kohti ei ole võimalik konkurentsis püsida.Kolmandaks: autokeskuste ülevalpidamiskulu

Kolmandaks: Autokeskuste ülevalpidamiskulu

Üha enam ja enam digitaliseeruvale tarbijale on järjest loomulikum, et ta saab oma nutiseadmest või arvutist oma elu ära juhtida. Vajadusel kutsub ta vajalikud tooted ja teenused sobiva rakenduse abil enda juurde ning kui üks teenuse-toote pakkuja seda ei võimalda, siis valib järgmise, kellel selline võimekus olemas on.

See tähendab, et näiteks automüügikeskustesse füüsiliselt kohale jõuab järjest vähem inimesi, sest inimene saab kogu vajaliku info kodulehelt, sealt saab ka proovisõidu broneerida ning vajadusel teeb müügimees videovestluse abil ka autost hea ülevaate.

Lisaks on teadupärast autokeskused suured hooned, et luua kliendile vau-efekti. Neid hooneid peab talvel kütma ja suvel jahutama. Viimased kuud on toonud seisu, kus näiteks varasem 5000eurone elektriarve on asendnud 12 000eurose arvega ühes kuus ning küttearvega on juhtunud veel hullematki.

Kuidas edasi?

Kliendid on digitaalseks tarbimiseks väga valmis ning sellele aitas väga palju kaasa kolmas osapool nimega COVID. Nüüd ei jää autosektoril samuti mud üle kui kiirelt digitaalsel härjal sarvist haarata, muidu võib näha ainult kas konkurente eest ära libisemas või kulude kasvu tõttu oma äri uksi sulgemas.

Originaalartikkel kättesaadav siit

Subscribe to our newsletter

Company

Green ICT

Careers

Sign up for a newsletter

Subscribe to our newsletter

© 2024 Modera Ltd. All rights reserved.

© 2024 Modera Ltd. All rights reserved.