Aastaks 2030 liigub raha autoäris betoonist ja klaasist juhtmetesse ja pilve, kirjutab ASi Modera juhatuse liige Raido Toonekurg. Ilmselt on enamik jae-ja hulgikaupmehi saanud aru, et nende äri muutub lähiaastatel väga arvestavalt.
Kui Eesti juhtivate jaekaupmeeste poodides kasutab keskmiselt juba 40% klientidest iseteeninduskassat ning paremates poodides ulatub iseteeninduskassade kasutamise osakaal 70%ni, siis see näitab, et tarbija käitumine on selgelt muutunud, võrreldes viie aasta taguse ajaga. Arvestavalt on kasvanud e-kaubanduse osakaal jaekaubanduses, kuigi osakaal on absoluutnumbrites veel väike.
33 miljardit ümberõppeks
Hiljuti IBM Institute of Business Value tehtud autosektori juhtide uuring “Automotive 2030” algas
tõdemusega, et 100 aastat toimunud ärimudel – tooda, müü ja teeninda autosid – on läbi saamas. Kiired muutused tarbijakäitumises ning stakeholder’ite ja normide surve toob muutused kiiremini kohale, kui oleme arvestanud.
Mida sellega toime tulemiseks peavad tegema autosektori ettevõtted, et ellu jääda ja olla edukas?
Kuidas autoettevõtted peavad arenema, et tegutseda ja uueneda, olles sarnased
tehnoloogiaettevõtetega, kelle äri on seotud andmete ja tehnoloogiaga?
Uuringus osalenud enam 1500 autoettevõtte juhist pooled hindasid, et edaspidi ellu jäämiseks või turul püsimiseks on neil vaja ettevõtte digitaalset uuestisündi. Samuti on jõutud numbrini 33 miljardit dollarit, mis kulub kogu sektoris tegutsevate inimeste digitaalseks ümberõppeks järgneva 10 aasta jooksul.
33 miljardit dollarit on muidugi väga suur number ja ilmselt natuke hoomamatu. Proovides tulla jalgupidi maa peale, siis mida see võiks tähendada kohalikele ettevõtjatele.
Esiteks järgneva viie aasta jooksul suurenevad kohalike autoettevõtjate kulud tehnoloogiasse 5– 50 korda. Keeruline on anda täpset hinnangut, kuid ettevõtjad peavad hakkama arvestama nii tehnoloogiainvesteeringute suurendamise kui ka tehnoloogiapakkujate teenustele kuluvate kulutuste kasvuga.
Enam ei ole tehnoloogiainvesteeringud kord aastas eelarvesse raiutav kindel summa, vaid see on ettevõttele ellujäämiseks kriitiline valdkond, mida tuleb jooksvalt (näiteks kord kvartalis) üle vaadata ja vajadusel kiiresti suurendada, kui ei taha jääda perroonile seisma ning vaadata mööda kihutanud rongi tagatulesid.
Mõtteviisi muutus
Kõige keerulisem on ilmselt liikuda tehnoloogia investeeringutes uude mõttemaailma, et see ei ole ainult IT kulurida eelarves, vaid ärikriitiline valdkond. Seda näitlikustades meenuvad kaks sõpra. Üks on suure jaeketi arendusjuht ning harjunud projekte fikseerima eelarve ja tulemiga. Teine sõber on ühe IT- arendusettevõtte omanik, kelle klientideks rahvusvahelised ettevõtted, kes tellivad jooksvalt ning tasuvad kulutatud tundide eest.
Ma ise olen olnud esimese lähenemise pooldaja, kuid tänaseks olen aru saanud, et teise lähenemise pooldajad saavad digitaliseeruvas maailmas kiiremini ja efektiivsemalt edasi. Ettevõtjatel tasub hakata harjuma mõttega, et tehnoloogiale hakkab kuluma arvestavalt rohkem raha, kui tahad olla edukas. Samas ainult rahast ei piisa, vaid pead olema ka piisavalt nutikas, et panna tehnoloogiainvesteeringud oma põhiäri õiges suunas vedama.
Uuringu tulemused näitavad, et juba praegu mõjutab ettevõtte tulemusi tehnoloogiline edu konkurentide ees.
Lisandub digitaalne kogemus
Samas ei kao olemasolev automüügi infrastruktuur mitte kuhugi. Endiselt jäävad kohad, kus klient soovib autoga tutvuda, teha proovisõitu ning käia teeninduses. Muutunud tarbijaeelistuses peavad automüüjad suutma pakkuda lisaks parimale klienditeenindusele müügisaalis ja teeninduses ka parimat teenindust virtuaalsetes kokkupuutepunktides.
Näiteks koduleht ning väga heal tasemel auto konfiguraator, samuti sotsiaalmeedia platvormid, mida klient eelistab kasutada. Kui tarbija soovib suhelda Messengeris, siis peab hea klienditeenindaja suutma temaga selles kanalis suhelda.
Üleminek virtuaalsest keskkonnast füüsilisse tuleb viia klientide jaoks tajumatuks. Konkreetsemaks minnes – kui klient on klikkinud Facebookis uue atraktiivse automudeli reklaamile ning konfigureerinud endale sobiva auto ning online ́is ka registreerinud endale sobiva proovisõidu aja, siis jõudes salongi, peaks müügikonsultant suutma juba käsitleda kliendi konfigureeritud autot, mitte hakkama pakkuma suvalist pikalt laos seisnud masinat.
Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/11/25/raido-toonekurg-100aastase-autoarimudeli-lopp-paistab
