Euroopa Liidu üks suurimaid murelapsi on Eesti. Möödunud aastal moodustasid meil elektriautod uute autode müügist kõigest 3,4%. Miks me ei armasta keskkonnasäästlikke autosid?
Äike on Brüsselis müristanud ja taeva Euroopa kohal selgeks löönud – kaheteist aasta pärast saame uuena osta vaid selliseid sõiduautosid, mis ei tekita CO₂ heidet: elektriautosid ja tõenäoliselt ka sünteetilisi kütuseid kasutavaid sõidukeid.
Otsust tasub tõsiselt võtta, tegu on poliitikute garantiiga autotootjatele, mille tulemusena julgevad tootjad tulevikku miljardeid investeerida. Teisalt tähendab see aga ka autotööstuse õlgadele langenud vastutust. Pähkel, mis tuleb katki hammustada, on liitiumioonakude nappus. Kui seni on neid toodetud üksnes Hiinas, siis usun, et nüüd tuuakse tootmisüksused ka Euroopasse ja USA-sse.
Palju tõsisem ja laialdasem probleem on aga eurooplaste vähene huvi keskkonnasäästlike autode vastu. Elektriautode osakaal uute autode müügis oli mullu Euroopa Liidus 12% ja aastane kasv 3%. Seda on selgelt liiga vähe, et 2035. aastaks seatud eesmärki saavutada.
Sellisel juhul oleks 2032. aastaks elektriautode turu osakaal ainult 42%. Euroopa Liidu üks suurimaid murelapsi on Eesti – meil moodustasid elektriautod möödunud aastal uutest autodest kõigest 3,4%.
Miks kasvab elektriautode osakaal teoaeglusel?
Hiljuti toimus Delfi energeetikakonverents. Saal oli mõjukaid tulevikukujundajaid, ideid, lahendusi ja energiat täis. Peale esineja palvet anda märku neil, kellel on elektriauto, tõusis vaid mõni üksik käsi. Kes siis veel, kui mitte asjaosalised ise, võiks sõita elektriautoga?
Üks põhjus, miks eestlased elektriautodest eemale hoiavad, on puudulik laadimistaristu. Et seda ehitada, pole vaja teha midagi müstilist. Keskmiselt sõidetakse nädalas 200 kilomeetrit. See tähendab, et ühest laadimisest jätkub akut terveks nädalaks. Viiendik parklate parkimiskohti peaks olema varustatud elektriauto laadijatega.
Euroopa Liidu üks suurimaid murelapsi on Eesti. Siin moodustasid elektriautod möödunud aastal müüdud uutest autodest kõigest 3,4%.
Lähemal paaril aastal kummitab meid aga veel nõiaring. Kuna ei ole piisavalt elektriautosid, siis ei kiirustata taristut arendama, ja kuna ei ole taristut, siis ei osteta elektriautosid. Peame väga tempokalt laadimistaristut rajama hakkama, sest kasutusse läheb see tingimata. Milleks siis viivitada?
Teine ja vaat et olulisem kriteerium, miks uut autot ostes praegu veel elektriauto poole ei vaadata, on hind. Uue elektriauto hind on eurot. Tänavu hakkas riik maksma 5000 euro suurust elektriauto ostu toetust ehk auto, mis muidu maksis 50 000 eurot, maksab nüüd 45 000 eurot. Kui palju inimesi riik selle meetmega elektriautode turule juurde tõi? Ilmselt mitte liiga palju.
Parim näide on Norra, kus mullu moodustas elektriautode müük uute autode müügist juba koguni 80%.
Norras on nimelt eesmärk lõpetada uute sisepõlemismootoritega autode müük juba 2025. aastaks. Riigis loodi juba 2018. aastal elektriautode maksusoodustused, sealjuures kaotati 25% käibemaks. Samal aastal jõudis Nissan Leaf kõige müüdumate uute autode edetabeli tippu. Esimest korda osutus elektriauto aasta müüduimaks autoks.
Lisaks rakenduvad sisepõlemismootoriga autode ostmise puhul lisamaksud, mis muudab selle samaväärse baashinnaga elektriautost märgatavalt kallimaks. Norra poliitika võiks olla Eesti uuele valitsusele eeskujuks, lisaks peaks kehtima samad soodustused ka vesinik-, metanool- ja rohegaasi autodele.
Kolmas oluline komponent, mis hakkab eestlaste ostuotsusele mõju avaldama, on elektri hind. Kui varem oli elektri ning diislikütuse ja bensiini hinnavahe kolossaalne, siis nüüd on vahe väike. Kuna rahval pole tuleviku elektri hinna suhtes kindlust, siis ei julgeta end elektrist ka liigselt sõltuma panna. Kindlust ei anna juurde ka tänane seis Eesti energeetikas, kus tipukoormuste tootmisvõimsusi napib ja sõltuvus naaberriikidest süveneb. Puhast eestimaine elekter tooks ilmselgelt meie teedele ka uusi elektriautosid.
Teslade asemel
Kui Norra müüduim uus auto on praegu ligi 50 000 eurot maksev Tesla Model Y, siis Eesti keskklassil tuleb säärasest heaolust mõelda nagu neljarajalistest põhimaanteedest: unistada võib, aga ega sõidud seepärast tegemata jää. Kindlasti kiirendab elektriautode müügi kasvu lähema 2–5 aasta jooksul turule jõudvate uute elektriautode lisandumine. Need peaksid olema hinnalt odavamad ja parema sõiduulatusega. See viib 2026-2027. aastaks Euroopa uute autode turul elektriautode ostmise turuosa kasvu umbes 10 protsendini aastas, mis sisendaks usku, et 2035. aastaks jõutakse seatud eesmärgini.
Kuna kogu Euroopa ostujõud väheneb, siis võivad Euroopa keskklassile ulatada peagi abikäe Hiina elektriautode tootjad. Hiina autotööstus tegi viimase aastaga ülivägeva hüppe. Hoolimata rangetest ja ka tööstust pidurdavatest koroonameetmetest kahekordistus möödunud aasta novembri seisuga Euroopas Hiina päritolu elektrisõidukite müük.
Suures pildis on pool Euroopa automüügisalongidest välja sõitvaid uusi elektriautosid nüüd toodetud Hiinas. Suurimad Hiinast tulevate elektriautode importijad on Inglismaa ja Belgia. Hiina mudelite hinnavahe Euroopa ja Ameerika tootjatega on väga suur ning lisaks on hiinlased võtnud kasutusele hulganisti uuenduslikke digilahendusi.
Euroopa poolelt annab lootust Volkswageni hiljutine teade tulla 2026. aastal välja alla 25 000 euro maksva elektrimudeliga ID2ALL. Rertohõngulise, kuid samas ka futuristliku ID2-i kasuks räägib asjaolu, et see sarnaneb välimuselt Volkswagen Golfile, mis on Volkswageni läbi aegade müüduim mudel.
2035. aastal ei sõida kogu Euroopa elektriautodega
Sisepõlemismootoriga autod jäävad tänavapilti veel pikaks ajaks. Eestis müüakse igal aastal 20 t sõiduautot. Meie autoregistris on aga arvel 830 000 sõidukit, millest ehk 200 000 ei osale igapäevases liikluses.
Kõigi kasutuses olevate autodega võrreldes tuleb uusi autosid tänavatele lisaks 4–5% aastas. Nii et tegelikult on võimalik ka see, et 2034. aastal ostate sisepõlemismootoriga auto ja sõidate sellega veel kümme aastat.
Me oleme ühe suure protsessi alguses. Sisepõlemismootoriga autod on olnud kasutuses sada aastat ja nüüd minnakse elektrimootorite peale. Ja selleks ongi antud 12 aastat aega, et seda päriselt alustada.
Kui kommentaare lugeda, jääb mulje, justkui selle otsusega lõppeks maailm. Tegelikult on aga see tänuväärt otsus, mis loob eelduse ja kuulutab autonduses uue ajastu algust. Midagi erilist vaevalt et juhtub, harjumused muutuvad, elektriautost saab meile argipäeva kaaslane ja küllap ka truu sõber.
Loo autor on automüügi tarkvara ettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Originaalartikli leiad siit
